Rahvatantsu on Haljalas tantsitud aegade algusest peale, aga 1987. aastal, kui Viljandi Kultuurikoolist suunati kultuuritööd ja tantsu õppiv Pille Nõmme Haljalasse praktikale, hakkas idanema rahvatantsurühm Segapidi. Algselt oli moodustatud rühmas vaid kolm liiget – kaks naist ja üks mees. Ent tantsupisik levis ja aastatega muutus rühm väga elujõuliseks.
Segapidi liikmeid on lisaks rahvatantsule ühendanud alati ka tugev sõprus. Esinemisi ja välisreise korraldati ühise meeskonnana ja trennivälistel tegevustel oli alati oma vahva kiiks juures. Segapidi seltskonnal tekkis ka oma moto,” Kui vaja, teeme ära!”, mis näitas hästi kogu rühma meelsust – kõike tehti nagu üks mees ja väljakutsed võeti vastu.
Rühmale tekkis nimi alles 90ndate alguses. Segapidi nime saamisloo versioone on mitmeid. Ühena teatakse rääkida, et kord olla üks vahva koosviibimine olnud, mille lõpus oli peokoht, nagu ikka, natuke segamini. Seda fakti oli siis keegi asjalikult nentinud, aga öelnud kogemata “Kõik on nii segamini!” asemel “Kõik on nii segapidi”. Järgmine päev seda meenutades leiti, et Segapidi sobib väga hästi rühma nimeks. Teise variandi järgi oli kõik nii segapidi ühe tantsurühma liikme bussis, mis vedas siis nii tantsijaid kui nende varustust kuskile esinemisele.